Üürileping

Üürileping

Eluruumi üürileping on leping, mis sõlmitakse üürileandja ja üürniku vahel, et määratleda üürisuhet reguleerivad tingimused ja kohustused. Tutvustame olulisi aspekte, mis puudutavad üürilepingu eri vorme Eesti õigusruumis.

Eluruumi üürileping

Eluruumi üürileping on dokument, mis sätestab üürnike ja üürileandjate õigused ning kohustused. Leping peab olema kirjalikult vormistatud ja see peaks sisaldama üürisumma, kõrvalkulude, näiteks vee, küte, elekter, ja õiguste ja kohustuste jaotust remonditööde osas. Tagatisraha suurus ja tingimused peavad samuti olema lepingus määratletud. Lepingu muutmisel peavad mõlemad pooled olema allkirjastanud kõik muudatused.

Tähtajaline üürileping

Tähtajaline üürileping sõlmitakse kindlaks perioodiks, mis võimaldab tähtaega lõppedes lepingut automaatselt lõpetada või see uuesti üle vaadata. Tähtajalise lepingu korral on tähtis märkida ülesütlemise tingimused, viivisemäärad ning erakorralise lõpetamise juhul rakendatavad leppetrahvid. Ühtlasi tuleb määratleda kohustused ja õigused seoses üürileandmise-vastuvõtmisega.

Tähtajatu üürileping

Tähtajatu üürileping on mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks ja seda saavad mõlemad osapooled üles öelda kolmekuulise ette teatamisega. Selline leping annab stabiilsuse ilma kindla lõpptähtajata, kuid nõuab põhjalikku lähenemist lahkumisel, sh üürileandja ja üürniku kokkulepe laenumaksete, hoolduskulude ning remondi kohustuste osas. Üürilepingu katkestamisel on oluline järgida kehtivaid üüriõiguse regulatsioone, mis tagavad mõlema poole kaitstuse.